Eesti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) laenujääk on pidevalt vähenenud.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2022. aasta andmetel on Eesti VKE-dele antud ettevõtluslaenud vähenenud juba kolm aastat järjest (2018–2020). VKE-de tasumata laenud vähenesid isegi COVID-19 kriisi ajal, seda vaatamata soodsatele  laenugarantiidele ja valitsuse abimeetmetele.

Läti ja Leedu VKE-de puhul on olukord olnud erinev, Lätis on laenujääk kõrgel tasemel ning Leedus 2020. aastal märkimisväärselt tõusnud.

Eesti VKE-de viivislaenude osakaal on olnud ca 2%-ga Baltikumi madalaim. Lätis oli VKE-de viivislaenude osakaal vahemikus 2,5–4,4%, Leedus 4,8–6,6%.

Eesti Panga tänavuste andmete kohaselt oli kõigi äriühingute viivislaenude osakaal juuli lõpu seisuga vahemikus 0,8–1,3%.

Ettevõtlussektori finantsseisu paranemise märgiks on ka ettevõtete hoiuste osatähtsuse järjekindel suurenemine lisandväärtuses ja sisemajanduse kogutoodangus (SKT). Näiteks kasvasid mittefinantsettevõtete hoiused Eesti Panga andmetel aastaga 24%, ulatudes 2020. aastal 32%-ni SKT-st.

„Vaatamata VKE-de üsna heale finantsseisule on endiselt juhtumeid, kus traditsioonilistest pankadest on raske laenu saada, seda eriti praegu Ukraina sõja, energia- ja toorainehindade hüppelise tõusu ning tööjõupuuduse suurenemise taustal. Siin saab SME Finance tulla appi ettevõtetele, millel on Eesti majanduses väga oluline roll,“ ütles SME Finance’i müügidivisjoni juht Reelika Sõnitsar.

2019. aastal olid vaid 0,2% Eesti ettevõtetest suurettevõtted, mis andsid tööd enam kui 250 inimesele. VKE-d andsid tööd 79% erasektori tööjõust, andsid 79,5% kogulisandväärtusest ning 84% eksporditud kaupadest ja teenustest. 17% VKE-dest olid eksportivad ettevõtted. Koguni 92% kõigist ettevõtetest olid alla 10 töötajaga mikroettevõtted, mis annavad tööd 33%-le tööjõust ja annavad 29,2% kogulisandväärtusest.

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete viivislaenud (allikas: OECD)
 202020192018
Eesti2,09%2,19%1,99%
Läti2,5%4,4%2,5%
Leedu4,88%4,83%6,60%